Nonii, eile keskoo paiku saime koik esmakordselt kogeda ka maavarinat. Hakkasime just magama jaama (moned juba magasid) nii natukene peale 12 kohaliku aja jargi. Matthias oli v2sinud ja nii me l6petasime oma 6htu keskoo paiku. Kodus r22kisime Margusega veel mitu tundi religioonist ja muusikast ja muust s22rasest. Kella 14 paiku startisid lennukikandjalt “Ark Royal” 14 torpeedolennukit. Haapsalu linnas ei ole veetase veel kriitilist piiri ei Saksa laevastikul lubati pidada vaid 6 soomuslaeva, 6 kergeristlejat, 1. Koik Saksa allveelaevad tuli ara anda voi havitada ja uute allveelaevade juurdeehitamine oli keelatud. Sakslased jatsid toepoolest esialgu alles kuus soomuslaeva. Uues sojalises situatsioonis vois neid kasutada kui ujuvpatareisid, mitte kui laevu, millega merelahinguid pidada. Kergeristlejaid jai 1 maailmasoja jargsesse Saksa laevastikku millegiparast siiski kaheksa kaks ule lubatud arvu. Schlesien” ja ”Schleswig- Holstein”, mida kasutati suurtukioppelaevadena. Koik kaheksa 1 maailmasoja aegset kergeristlejat olid vahepealse 2. Vahepeal aga oli ehitatud kuus uut kergeristlejat , mis koik kandsid Saksa linnade nimesid. Neist esimesena sai 1. Aastail 1. 92. 9- 1. Karlsruhe”, ”Koningsberg” ja ”Koln”. Nende pikkus oli 1. Lisaks 6. 30. 00- hobujoulistele auruturbiinile, mis andsid neile laevadele kiiruseks kuni 3. Need olid tunduvalt vaiksema kutusekuluga kui auruturbiinid ja nende abil vois laev 1. Laevade veevaljasurve oli 6. Versailles lepinguga oli maaratud, et Saksa laevastiku kergeristlejate veevaljasurve voi olla kuni 6. Aastail 1. 93. 1 ja 1. Leipzig” ja ”Nurnberg. Olles ligikaudu samade mootmete ja pohirelvastusega nagu eelmise seeria laevadki, oli neil rohkem ohutorjerelvastust ja eelmistest erinev jouseade, mis koosnes 6. Aastail 1. 92. 8- 1. Saksamaal kolme sojalaeva ehitamist, mis uldlevinud pohimottest lahtudes ei mahtunud uhtegi tolleaegsesse laevaklassi. Need olid raskeristleja mootudega laevad, mille pearelvastuseks oli kuus 2. Sakslased ise nimetasid oma loomingu soomuslaevadeks (Panzerschiff). LAHINGULAEV BISMARCK. See nimetus laks kaibele paljudes keeltes, ka eesti keeles. Kuna Versailles lepinguga oli Saksamaa lubatud ehitada soomuslaevuveevaljasurvega kuni 1. Tegelikult oli kahe esimese laeva ”Deutschlandi” ja ”Admiral Scheeri” taelik veevaljasurve 1. Admiral Graf Speel” koguni 1. Jouseadmeiks olid taskulahingulaevadel diiselmootorid, mis voimaldasid ”Admiral Scheeril” ja ”Admiral Graf Speel” taiendava tankimiseta labi soita kuni 1. Deutschlandil” aga koguni 2. See on keskeltlabi kaks korda rohkem, kui oli tolleagsete tavaparaste auruturbiinide ja olikuttega lahingulaevade labisoidukaugus. Parast natside voimuletulekut sai Saksamaa valispoliitika uheks pohiliseks survesuunaks Versailles lepingu sojaliste kitsenduste kaotamine. Inglismaa andis oma nousoleku, et Saksamaa voib ehitada endale pealveelaevastikku, mille tonaaz oleks 3. Inglismaa pealveelaevastiku kogutonnaazist, ning allveelaevastiku, mille tonaaz oleks 4. Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaazist. Tegelikult oli Saksamaa oma uut laialdast laevaehitusprogrammi alustanud juba enne merevaekokkuleppe solmimist. Allveelaevu hakati ehitama ilmselt juba 1. Aastal, sest esimene neist sai valmis vaid 1. Uute lahingulaevade ehitamisega tehti algust 1. Vettelaskmisel ”Bismarck” ja ”Tirpitz” nimeks saanud laevad olid soja algul veel ehitamisel ja valmis said need alles vastavalt 1. Ja muidugi pole ime, et needki laevad osutusid lubatuist veidi kopsakamaiks ”Bismarcki” taisveevaljasurveks sai ligi 5. Tirpitzil” koguni ligi 5. Londoni lepe lubas Saksamaal ehitada veel viis 1. Ja aastail 1. 93. Admiral Hipper”, ”Blucher”, ”Prinz Eugen”, ”Seydlitz” ja ”Lutzow”. Relvastatud olid need kull Washingtoni konverentsi otsusele vastavalt, kuid kippusid jalle lubatust suuremad tulema taisveevaljasurvega 1. Aga see selgus muidugi alles parast soda- nagu teistegi suurte Saksa sojalaevade puhul. Soja alguseks sai valmis ainult uks raskeristleja ”Admiral Hipper”. Ristleja oli Saksamaalt ara toodud ilma turbiinideta ja vaid osalise relvastusega ja nii ta jaigi, sisuliselt sai teda kasutada vaid ujuvpatareina. Seeria viiendast laevast ”Seydlitzist” uritasid sakslased soja jooksul ehitada lennukikandjat, kuid see too jai lopetamata. Allveelaevu jouti Saksamaal soja alguseks valmis ehitada 5. Neist 3. 0 oli vaikesi (lahitegevusallveelaevu), 1. Laevastiku juhataja oli soja algul 6. Erich Raeder. Inglismaa laevastik Parast I maailmaasoja loppu oli Inglismaal tohutu sojalaevastik, kuhu 1. Jaanuari seisuga kuulus 3. Kui saabus rahuaeg, osutus suur osa neist laevadest tarbetuks ja nende ulalpidamine (ka konserveerituina) riigieelarvele koormavaks. Pealegi oli suur osa laevu vananenud, eelkoige soomuslaevad ja torpeedopaadid. Juba aastail 1. 92. Briti lahingulaevade lammutamine parast Washingtoni konverentsi. Sel konverentsil maarati, et Inglismaa lahingulaevade ja lahinguristlejate kogutonnaa. Z voib olla 5. 25. Ja nii lakski aastail 1. Briti lahingulaeva ning kuus lahinguristlejat. Uks lahingulaev muudi Tsiilile, uks lahingulaev uputati marklaevana teiste laevade suurtukitulega ja uks lahinguristleja uputati lihtsalt niisama merre. Paar lahingulaeva sai abilaevadeks ja tegevlaevastikku jaeti vaid kaks seeriat 3. Alles jaeti ka kaks 3. Renown” ja ”Repulse”. Uute laevade poolest taienes Briti laevastik kahe soja vahel kahe lahingulaeva ja uhe lahinguristleja vorra. Aastal alustati nelja lahinguristleja ehitamist, kuid samal aastal toimunud Juuti merelahingus hukkus kolm Briti lahinguristlejat. Oli ilmne, et seni ehitatud lahinguristlejate kaitsekonstrktsioon on pohjalikult puudulik. Esialgu ehitati siiski koiki nelja alustatud lahinguristlejat inertsist edasi, kuid lopetati siis 1. Aastal kolme laeva edasiehitamine. Valmis sai vaid uks - ”Hood”, millele pandi esialgse projektiga vorreldes peale taiendavalt 5. Aastal laevastikule ule antud ”Hood” oli oma 4. LAHINGULAEV BISMARCK. Need ”Nelson” ja ”Rodney” olid Briti laevastikus ainukesed lahingulaevad, mis olid relvastatud 1. Koik uheksa peakaliibrisuurtukki paiknesid neil kolmes vooritekil lahestikku asuvas soomustornis. Kuid nende laevade puuduseks oli nork jouseade vaid 4. Tulevaste Saksa lahingulaevadega ei olnuks neist voiduajajaid. Kuid arvestagem, et see oli aeg, kus inglased olid veel kindlad, et mingeid Saksa lahingulaevu ei saagi olema. Millegiparast relvastati need muidu korralike kaitsekonstruktsioonidega laevad 3. Koik selle seeria lahingulaevad said valmis juba soja ajal, aastail 1. Lennukkikandjaid oli Briti laevastikus II maailmasoja algul seitse ”Ark Royal”, ”Argus”, ”Courageous”, ”Eagle”, ”Furious”, ”Glorious” ja ”Hermes”. Neist ainult uks ”Ark Royal” oli uus, 1. Aastal valmis saanud laev, ulejaanuist oli noorim 1. Aastal valminud ”Hermes”, mis oli uhtlasi esimene spetsiaalselt lennukikandjaks ehitatud laev Briti laevastikus. Soja algul oli ehitamisel veel neli lennikikandjat ”Illustrious”, ”Formidable”, ”Victorious” ja ”Indomitable”. Neist kahe esimese korpused olid juba vette lastud. Ristlejaid oli Briti laevastikus I maailmasoja lopul tohutu arv 1. Kahe soja vahel ule saja neist lammutati, muudetati abilaevadeks voi ujuvkasarmuiks. II maailmasojast vottis osa vaid kummekond I maailmasoja lopuaastail ehitatud kergeristlejat. II maailmasotta astus Inglismaa 6. Neist 1. 7 oild raskeristlejad, mis jagunesid kolme tuupi. Kaks otse parast I maailmasoda ehitatud laeva ”Frobisher” ja ”Hawkins” olid relvastatud vanamoeliste kaitsekilpidega varustatud 1. Aastast hakkas Briti laevastikku joudma 2. Kaks ristlejat ”Exeter” ja ”York” olid relvastatud kuue 2. Country”- klassi ristlejat aga kaheksa samakaliibrilisega. Muide ”Country”- nimelist ristlejat ei olnud tegelikult olemas, see sona tahendab inglise keeles krahvkonda ja sellesse klassi kuulus kumme Inglismaa krahvkondade nimelist ristlejat: ”Kent”, ”Norfolk”, ”Suffolk” , ”Berwick” jne. Kergeristlejaid oli II maailmasoja. LAHINGULAEV BISMARCK. Briti laevastikus 4. Neist 2. 5 olid vanamoelised, aastail 1. Inglismaa laevastik koosnes mitmeist laevastikukoondistest, mis paiknesid ule kogu maailma. Suurim laevastikukoondis oli Inglismaa koduvetes baeeruv Home Fleet, mida juhatas admiral Charles M. Forbes. Saksa lahingulaevade ookeaniretked. Lahingulaevade paari uldjuht oli seekord viitseadmiral Gunter Luljens. Algas operatsioon ”Berlin” ”Gneisenau” ja ”Scharnhorsti” kahekuuline retk mooda Atlandi ookeani Briti saari varustavate laevade havitamiseks. Pohjamerele joudnud, soideti esialgu piki Norra rannikut pohja poole, seejarel aga poorduti jarsult edelase, et piki Islandi lounarannikut Groonimaa vetese jouda. Kuid Islandi lounatipu lahedal satuti Briti valveristlejale ”Naiad” ja poorduti tagasi. Muidugi ei olnud 1. Sakslased avastasid Briti valveristleja raadiolokaatoriga ja lootsid, et see neid veel marganud ei ole. Inglise laevastik alustaski ettevalmistusi Saksa lahingulaevade jahtimiseks, kuid kuna ”Naiad” kaotas margatud laevad silmist, lopetati selleks korraks ka jahiettevalmistused.”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” aga soitsid sel ajal tuhantkond kilomeetrit tuldud teed tagasi ja joudnud Norra mere keskele, poordusid pohjakursile. Greenwichi merediaani lahedal soideti ule pohja polaarjoone ja Jan Mayeni saart laande jattes liiguti Jaamerele, kuni jaapirini umbes 7. Sealt edasi liiguti piki jaapiri laande, seejarel aga piki Gronimaa rannikut edelase. Ja seal nais, et tuligi vastu toeline saak Halifaxist valjunud konvoi HX 1. Kuid siis jarsku selgus, et konvoiga on kaasas vana, 1 maailmasoja aegne lahingulaev ”Remilles”. Admiral Lutjens oli aga Saksa laevastiku juhatajalt admiral Raederilt saanud kategootilise instruktsiooni, et 3. Ja nii tulgi. LAHINGULAEV BISMARCK. HX 1. 06 rahule jatta. Admiral Lutjens vottis oma terashiiglastega nuud kursi loodesse ja joudnud uuesti Groonimaa lounatipu juurde, vottis tanklaevadelt kuttust. Loomulikult lasti koik laevad pohja. Parast seda likusid ”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” edasi lounasse, votsid 2. Seal kohatigi uut konvoid, kuid sellel oli kaitseks kaasas Briti lahingulaev ”Malaya”. Admiral Lutjens pooras oma laevad loodesse. Ja seal satugi tosiselt suurele saagile 1. Korraks nahti kaugelt ka Briti lahingulaeva “Rodney”, kuid selle 1. Seda ta tegigi ja soitis 2. Kahekuulise reidi tulemused oli “Gneisenau” ja “Scharnhorst” uputanud 2. Vahe sellest, neil onnestus segi ajada Kanadast Inglismaale siirduvate konvoide graafik, mis tekitas Inglise majanduse tosiseid haireid.”Hoodi” ja ”Bismarcki” hukkumine.
0 Comments
Leave a Reply. |
AuthorWrite something about yourself. No need to be fancy, just an overview. Archives
December 2016
Categories |